Kõik, mis ei tapa

Et kõik taaskord ausalt ära rääkida, tuleks alustada algusest. Minu teadmine Millenniumi-sarja raamatutest sai alguse hoopis kinos. Veidi ootamatult oli filmiks miski prantsusekeelne komöödia, kus veidi arglik ja saamatu peategelane püüdis rootslasest silmarõõmule püüdlikult külge lüüa. Ja ühest stseenist jooksis läbi, et jube kahju ta rahvuskaaslasest, kes enne suri kui ta raamatud kuulsaks sai. Ei tea küll miks, aga meelde jäi. Järgmiseks kohtumiseks sai Rootsi sari, mis Stieg Larssoni raamatute ainetel ning seejärel inglisekeelne Hollywoodi versioon Lohetätoveerguga Tüdrukust.

Seejärel sai kogu triloogia läbi loetud inglise keeles, seejärel eesti keeles ning pärast Rootsis elamist lugesin raamatud läbi uuesti. Siinkohal mõistan Priit Raspli soovitust, et käige nendes kohtades, mis on teie lemmikraamatutega seotud. Võib öelda, et kui mulle enne Rootsi kolimist see sari meeldis, siis pärast Rootsis elamist ma on tegemist raamatutega, mis leiavad koha minu raamaturiiulis. Kuid natuke kurb oli, sest kirjanik ise ju surnud, juurde enam ei tule. Tuli küll, Stieg Larssoni loodud  tegelaskujudega sarja jätkas David Lagercrantz. Esimene tema poolt kirjutatud Millenniumi sarja raamat kannabki nime „See, mis ei tapa“.

Tants Millenniumi ümber

Millennium on siinses kontekstis ajakiri, mille kaasomanik ja staar-ajakirjanik on üks sarja olulisi tegelaskujusid Mikael Blomkvist. Kes on vanakooli ajakirjanik, selle sõna kõige paremas tähenduses. Samas on pea igas raamatus korraks küsimus, et kas see vanakooli ajakirjanduse aeg pole siiski juba möödas ning kollase ajakirjanduse päralt pole mitte tulevik. Selle raamatu tegevus on isegi rohkem Millenniumi ümber kui sarja eelmised ja ka järgnev raamat.

Loomulikult sekkub ühel hetkel tegevusse ka Lisbeth Salander, lohetätoveeringuga tüdruk. Tüdrukust on selleks ajaks saanud nüüd küll selgelt juba noor naine. Endiselt väike ja õrnuke, kuid mitte enam nii kaitsetu. Lisbeth on just toime pannud taaskordse kuritöö ning teostanud õnnestunud rünnaku ameeriklaste NSA sisevõrku ning saanud kinnituse teda vaevanud kahtlustele, et lisaks kõikide ja kõige pealtkuulamisele teeb NSA veel ka koostööd kurjategijatega.

Kirjeldused rünnakutest on muutunud realistlikumaks, kuid karm tegelikkus ei oleks ilmselt siiski piisavalt seksikas. Siinkohal tuleb tähele panna seda, et autor tänab raamatu järelsõnas eraldi üht Kaspersky teadurit. Minu kummardus autorile, et ta nägi vaeva oma kirjanduslike ideede valideerimisega ning omamoodi muudab see selle raamatu kindlasti lugemisväärsemaks.

Kuidas on see kõik seotud IT eetiliste, sotsiaalsete ja professionaalsete aspektidega?

Sest selles raamatus on mitmeid huvitatavaid eetilisi dilemmasid. Blomkvisti sisekaemused ajakirjanduse olemuse üle versus suure ajakirjanduskontserni julm kalkulatsioon ning omakasupüüd. Lisbeth ning tema arvutikuritööd, mis autori käsitluses on siiski „hea“, sest nii murtakse „paha“. NSA ja selle kohutav suhtumine privaatsusesse, täielik kontrollimatus ning ainult valed, selgelt „paha“. Lisaks veel midagi, miski kooslus, mis ei austa ei reegleid, ei jõudu, ei elu, selgelt „väga paha“.

Kõrvalteemana jookseb raamatust läbi ka koduvägivalla teema. Selle muserdav mõju nii inimestele, nende elule kui ka kogukonna hoolimatu suhtumine sellesse probleemi. See ei ole mitte ainult Eestis aktuaalne probleem vaid ka selgelt teadvustatud kuid siiski vastuoluline teema ka heaoluriigis Rootsi. Taustaks loomulikult alkohool ja narkomaania ning teadmine et probleem ise on ilmselt sama vana kui institutsioon, millega see probleem seotud on.

Professionaalsusega puutume me kokku nii ajakirjanike vaates (mitte ainult Blomkvist vaid ka nooruke Andrei, kes allikakaitse viib uutesse kõrgustesse). Enda ebapädevust mittetunnistavad arstid, kes au ja kuulsuse otsingutel patsientide huvid teisejärguliseks jätavad. Ebaaus politseinik, kelle mõtlematu käitumine inimelud ohtu paneb. Prokurör, kelle viha ja ebapädevus taaskord kõigile probleeme ja ülekohut vaid juurde toob.

Raamatus on kõik veidi utreeritud, võimendatud ja kirjanduslik. Samas kohtan tavaelus sarnaseid probleeme ja kahjuks ka sarnaseid tegelaskujusid. Seega soovitan kõigil Rootsis käia, vähemalt Stockholmi kaarti uurida ning see raamat läbi lugeda. Mulle meeldis ning isegi rohkem kui sama sarja järgmine, hetkel siis kõige uuem, raamat. Mitte-väga-it-inimene võiks maailmapilti juurde saada ning kui mitte, siis võiks vähemalt asjalik ajaviide olla.

Eestikeelne sarja kodulehekülg: http://millennium.ee/raamatud

Rootsi telesarja info: https://en.wikipedia.org/wiki/Millennium_(miniseries)

Sama IMDB: http://www.imdb.com/title/tt1634549/

Inglisekeelne sarja esimese raamatu film: http://www.imdb.com/title/tt1568346/