Tugilahendus – mitte väga uudne, kuid siiski

Selle nädala teema on Kakk sõnastanud niimoodi „Vali üks enda jaoks kõige uudsem tugilahendus ja kirjelda seda ajaveebiartiklis“. Mõtlesin pikalt ja midagi väga tarka pähe ei tulnud, seega mõtlesin, et kirjutan veidi teise nurga alt.

Diabeetik

Et kõik ausalt ära rääkida, siis tuleb alustada algusest. Nimelt üks kümme aastat tagasi tekkisid mul Viljandi Folgil suured kõhuvalud, päris suured kohe. Nii suured, et seadsin sammud meditsiinipunkti ning seal hakkasid inimesed minu kirjelduse pealt targalt noogutama ning käsutasid mu autosse ning sõit läks haigla poole. Haiglas hakkasid inimesed minu kirjelduse peale targalt noogutama.

Siis sai minu mõõt täis ja ma nõudsin aru, et mida paganat need inimesed nii targalt noogutavad. „See on pimesool, kohe hakkame Sind operatsiooniks ettevalmistama!“ kõlas vastuseks. Kuna olin ka varem arstidega kokku puutunud, siis arvasin omalt poolt, et meil 21. sajand MRT, ultraheli uuringud ja juba mõnda aega olemas ka vana hea vereproov, need võiks ikka enne käiku lasta kui nuga kõhtu lööma hakatakse. Peale mõningast vaidlemist jõudsime kompromissini, et vereproovi võiks ikka teha, aga „Nii kui nii on pimesool, eks Sa ise tead“. Tunnike ootamist ja korraga tuli üks mõtliku moega arst, kes küsis „Kuule poiss, ega Sul veresuhkruga varem probleeme pole olnud?“ Ei pimesool, kuid II diabeet sai üheks täiendavaks diagnoosiks küll.

Diabeediga käib kaasas glükomeeter, see selline tore taskulabor, mis mõne sekundiga oskab tilgast verest välja lugeda veresuhkru näidu. Kulumaterjaliks siinkohal siis mõõteribad (ehk need jupid, millele see veretilk pannakse) ning enamasti peab see seade meeles miski koguse varasemaid mõõtetulemusi ka meeles. Kellel rohkem huvi või uurida näiteks https://en.wikipedia.org/wiki/Glucose_meter

Kas Sa mõõteribasid soovid?

Igal juhul on Eestis II tüübi insuliinsõltumatul diabeetikul võimalik osta kuni 50 soodushinnaga mõõteriba poolaastas. Rootsis saadetakse Sinu päringu peale Sulle 200 mõõteriba koju ning koos nendega saad ka tellimislehe, kui tellimislehe posti paned, siis tulevad järgmised 200 nagu võluväel postiga koju, koos uue tellimislehega. Kuna elasin vahepeal Rootsis, siis tulin sealt tagasi… no ütleme et mõõduka mõõteribade varuga.

Ja nüüd eelmise aasta suvel läksin korraga apteeki retseptiravimeid hankima ning apteeker küsis „Sul siin mõõteribade retsept ka, kas ostad välja?“ Mina kurtsin vastu, et see glükomeeter ammu hävinenud ja ma sain Rootsis teise. Apteeker jälle mind harima, et kui seade katki, siis nemad valmis mulle kohe uue andma, millist aga soovin. Ma siis küsisin, et kas sellist on, mis mu telefoniga rääkida mõistab ning miskisse äppi tulemused kirja paneks. Selle peale kohmetus inimene teisel pool letti ja arvas, et neil ei ole aga siin läheduses üks teine apteek, kus võib olla. Kuna teema hakkas huvi pakkuma, siis seadsin sammud näidatud suunas.

Loomulikult selgus ka selles teises apteegis, et nendel nii kõrgtehnoloogilisi vidinaid ikka ei ole, aga Diabeedikeskuses võibolla on. Kuna pool päeva tundus juba raisus, siis seadsin autonina Diabeedikeskusesse ning uurisin siis sealt, et kas neil on miskit glükomeetrit, mis mu telefoniga rääkida mõistaks. Ja sain vastuseks: „Ei“. Mõtlesin, et igaks juhuks uurin üle, et äkki mõni Bluetoothiga ikka on. Selle peale diabeediõde ütles: „Oota!“ ning tõi teisest toast ühe tolmuse karbi: „Kas seda mõtled või?“. See tolmune karp sisaldas CareSens N Premier nimelist gülkomeetrit, mis üks väheseid sinihambaga rääkivaid glükomeetreid Eesti turul.

Igal juhul on mul nüüd glükomeeter, mis minu veresuhkru mõõtetulemused oskab näritud õunaga telefonile edasi öelda. Telefonis olev äpp suudab mõõtetulemuste kohta graafikuid joonistada, trende näidata ning igasugust põnevat statistikat kuvada. Kui vaja saab mõõtetulemused ka arstile edasi saata. Elu nagu see 21. sajandi teise kümnendi lõpus võiks ikka olla. Mina olen rahul.

Iseküsimus on muidugi see, et palju meil on neid diabeetikuid, kes tahaks ka rahul olla, kuid sellistest võimalustest siiski ei tea?