Kolm komistajat



IT-ajaloos on palju ebaõnnestunud projekte kuid nendest enam võib olla projekte, kus kõik oli justkui õigesti, kuid lendu need asjad siiski ei läinud. Toon siinkohal kolm näidet, mis omal viisil olid õpetlikud.

Apple Newton


Newton oli Apple poolt arendatud pihuarvuti, millest enamik maailma ei tea midagi. Ometi toodeti seda seadet 1993-1998 ning oma aja kohta oli tegemist väga innovaatilise seadmega. Apple kunagise tegevjuhi John Sculley sõnul kulutas Apple Newtoni arendamisele suurusjärgu 100 miljonit USA dollarit.

Minu isiklik arvamus on siinkohal, et projekt ebaõnnestus selgelt selle pärast, et kasutad olev tehnoloogia ei võimaldanud veel ideed piisava terviklikkusega teostada. Kümme aastat hiljem suutis Apple sarnase idee korrektselt iPhone näol teostada. Suurim erinevus seisnes seadme vormis ja tõsiasjas, et Newtoni kasutamiseks vajalik pliiats oli asendatud inimese kümne sõrmega. Ajaloo paradoks on aga selles, et 2015 esitles Apple taaskord pliiatsit…


Microsoft Tablet PC


Microsoft astus Newtoniga sarnasesse ämbrisse 2001 kui anti välja  Windows XP Tablet PC Edition ja kutsuti üles erinevaid seadmetootjaid sellele operatsioonisüsteemile seadmeid looma. Mõte oli iseendas jällegi ilus ja lihtne: teeme pliiatsi-tundliku pliiatsiga seadme, mida saab juhtida klaviatuuri ja hiire asemel pliiatsiga. Teoorias oli see kõik tore, praktikas ei olnud tehnoloogia veel valmis.

Seadmed olid kallid, neid osteti vähe. Seadmete akud kestsid lühikest aega ning need „tabletid“ olid suuremad ja raskemad kui tavapärased sülearvutid. Lõppkokkuvõtes tuli ühel päeval Apple ja tegi selle asja korrektselt jälle ära. Näpuga, hea akuga ning tunduvalt piiratumana kuid… õigesti.


Windows Media Center


Windows XP Media Center Edition pidi muutma meie kõigi elutuba. Tehniliselt oli tegemist Windowsiga, millega varustatud arvuti suutis igast telekast teha tänases mõttes Smart-TV. Seda kõike juba aastal 2002. Suutis see mängida erinevat meediat, TV-tüüneri olemasolul salvestada TV-programmi ning kui saatekava-teenus oli Sinu regioonis kättesaadav, siis sai kasutada ka kavapõhist salvestamist.

Selle lahenduse jaoks toodeti eraldi riistvara ning põnevamad neist olid eraldi puldiga, klassikalisele videomakile sarnanevad kastid, mis saatsid korda imesid. Samas oli rakendusi vähe, kastid kallid ning lendu see idee enamikus osas maailmast ei läinudki. Ühel päeval tulid Smart-TV, Apple-TV, Chromecast ja see vähenegi edu sai tapetud.


Mida ma sellega öelda tahan? IT-maailmas ei piisa tihti heast ideest, turg ja tehnoloogia peavad ka valmis olema.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Edasikandumisklausel

Selle nädala uurimisülesanne on sõnastatud järgmiselt: „Mismoodi mõjutab vabade litsentside juures edasikandumisklausel ( copyleft ) litsentsivalikut? Analüüsi seda ajaveebiartiklis ning too iga variandi kohta mõni näide.“ Tutvustame siinkohal siis ka mängijaid: ·         Väga tugev copyleft, näiteks AGPL, nõuab tuletatud loomingu edastamist samade tingimuste alusel ning seda ka tarkvarade puhul, mida kasutatakse üle veebi (ehk tarkvara pakkuja väidab, et see on tema oma tarbeks kasutamine) ·         Tugev copyleft, näiteks GNU GPL, nõuab tuletatud loomingu edastamist samade tingimuste alusel. ·         Nõrk copyleft, näiteks GNU LGPL, nõuab tuletatud loomingu edastamist samade tingimuste alusel, kuid võimaldab näiteks linkimist ärivaraliste teekidega. ·         Puuduv copyleft, näiteks BSD või Apache, ei nõua tuletatud loomingu edastamist samade tingimuste alusel. Kui igasugune vaht kõrvale jätta, siis võib öelda, et kui ma oma tootes soovin kasutada AGPL või GPL
Lisateave
Lunavara hype on vist üle läinud, ettevõtted on olukorraga harjunud ning käitumist muutnud ja teisalt päris „lahtiste ustega“ süsteemid on otsa ka saanud. Kuid teema on ilmselt mõnda aega aktuaalne ning ilmselt suudavad järgmisel mõned lained veel üsna palju paha teha. Mõte on ju geniaalne, krüpteerime kogu andmestiku ning muudame selle abil andmed kasutajale kättesaamatuks. Tahad andmeid tegelikult ka lugeda, oled sunnitud endale ostma krüptovõtme, mis krüpteeringu jälle maha võtab. Kuidas sellega võidelda? Eks see sõltub tegelikult sellest, millist turvanõrkust süsteemis konkreetne lunavara on disainitud ära kasutama. Näiteid on erinevaid, alates kasutajate isetegevust nõudvatest lahendustest (ehk siis kasutaja peab midagi avama, klikkama jne) kuni lahendusteni, mis kasutavad ära (operatsiooni) süsteemide turvaauke ning rünnatakse sihitult ja teadlikult aegunud süsteeme. Loomulikult on võimalikud ka erinevad kombinatsioonid neist ning kõigest, mis nende valikute vahele jääva
Lisateave

Näoraamatu mõjutused

Selle nädala ülesanne oli valida üks uue meedia komponentidest ja analüüsida, mil moel on see oma valdkonda mõjutanud. Püüdsin küll miski originaalse mõtte peale tulla, aga lõpuks kirjutan ikkagi näoraamatust. Nii nagu Kaku konspektki ütles: sotsiaalvõrgustikud on sisuliselt kaotanud privaatsuse, seega on see esimene aspekt, teiseks on hulk inimesi, kellele võib näoraamat olla peamine uudistekanal ja kolmandaks arvavad paljud, et see ongi elu. Näoraamat ja privaatsus Privaatsus on eestlaste jaoks minu hinnangul väiksem mure kui näiteks ameeriklaste jaoks, kuid ühed usinad sotsiaalvõrgustike kasutajad on nii ühed kui ka teised. Facebook ei ole alati väga ausalt deklareerinud milleks ja kuidas ta kasutajate loodud ja edastatud infot kasutab. Ning tulemuseks on see, et üsna arutult on inimesed andnud käest. Minu jaoks oli mõtlemapanev üks video ( https://www.youtube.com/watch?v=5pFX2P7JLwA ), kus väideti, et me oleme andnud käest oma privaatsuse vaid 12USD eest aastas. Tegin
Lisateave